Land-use changes are a root cause for many sustainability challenges, such as food security, climate change and biodiversity loss. A profound understanding of land-use changes is therefore essential to foster a better understanding of the human interactions with the environment. Obtaining a deeper knowledge of the dynamics of land-use change and its underlying factors, together with an assessment of the effectiveness of different land management practices at various scales in providing sustainable solutions, represent important milestones for tackling climate change and biodiversity challenges. Focusing on Europe, Europe-LAND will provide a better understanding of these multiple interactions, synergies and trade-offs amongst the factors that influence land-use.
Europe-LAND is funded by the Euroopa Liidu programm "Horisont Euroopa.
To facilitate targeted interventions for land-use in Europe by broadening our understanding of what drives and motivates land-use decisions, in order to gain a national, regional and pan-European vision that supports policy objectives such as climate change mitigation and adaptation as well as biodiversity conservation.
In Europe-LAND, we are pursuing a set of national-level analyses (e.g. harmonization of fragmented data) and land-use surveys, implemented by eight local case studies as demonstrators, as well as comprehensive capacity-building to Identify, develop, test and implement integrated tools to improve the understanding of the drivers behind land-use decisions as well as stakeholders’ awareness and engagement regarding climate change and biodiversity challenges in Europe.
Europe-LAND measures how actors at various organizational levels use land and what drives their behavior. This behavior will be further explored by analyzing the decision-making behind the behavior, the factors influencing the decision-making, and the role of climate change and biodiversity challenges when deciding how to make use of land. We will mal future expected land-use patterns, also comparing past and current situations as well as future trends. Adding an additional qualitative dimension through an empirical analysis of the Europe-LAND case studies, we will construct and test a conceptual telecoupling framework to analyze land-use strategies. Finally, a dedicated toolbox will enable project stakeholders such as policymakers, authorities, regulatory agencies, farm federations and agricultural organizations, spatial planning engineers, NGOS and further to identify in both spatial and temporal terms, how planned actions may affect current and future land use ion a given region.
Projekti tulemuste sünteesimine, edendamine ja laiendamine tagatakse kindla teabe, teabevahetuse ja laiendamise ning suutlikkuse suurendamise kaudu, et ületada lõhe teooria ja praktiliste uuenduste vahel. Europe-LAND motiveerib sidusrühmi aktiivselt osalema projekti suutlikkuse suurendamise meetmetes, et omandada uusi teadmisi, suurendada teadlikkust kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse probleemidest ning õppida uuenduslikke lähenemisviise säästvama maakasutuse ja maaharimise suunas kogu Euroopas.
Valdkondadevahelise elemendina on valitud kaheksa juhtumiuuringut Euroopa eri osadest, mis hõlmavad biosfääri kaitsealasid ja LTSER-platvorme. Kui biosfääri reservaadid sarnanevad kohtadega, kus katsetatakse interdistsiplinaarseid lähenemisviise sotsiaal-ökoloogiliste süsteemide muutuste ja koostoimete mõistmiseks ja haldamiseks, siis pikaajalised ökosüsteemiuuringud on teine oluline osa ülemaailmsetest jõupingutustest ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Europe-LANDi juhtumiuuringud, mis katavad piisavalt erinevaid Euroopa piirkondi, illustreerivad mitmesuguseid maakasutuse kontekste ja muutujaid, millest saab võtta väärtuslikke õppetunde säästva maakasutuse jaoks. Klõpsake allpool olevatel vahekaartidel, et saada rohkem teavet iga juhtumiuuringu piirkonna kohta.
LTSER Piirkond Eisenwurzen, Austria (AUT)
Eisenwurzeni uurimispiirkonna pindala on 5904 km2 , mille maastikud on mitmekesised, ulatudes põhjas asuvatest madalatest alpidest kuni keskosas asuvate alpi mägedeni (kuni 2445 m üle merepinna). Kontinentaalne kliima, temperatuurid varieeruvad vahemikus -1,1 °C kuni 9,6 °C ja aastane sademete hulk ulatub 730 mm-st kuni 2 202 mm-ni. Maakasutus on mitmekesine, põhjaosas on intensiivne taimekasvatus ning künklikes ja mägistes piirkondades on märkimisväärne metsa- ja rohumaade osakaal.
Piirkond koosneb 91 omavalitsusüksusest ja 311 243 elanikust ning selle põhja- ja lõunapoolsed asustuspiirkonnad on koondunud Steyrisse ja Wieselburgi ümbrusesse, kus on sotsiaalmajanduslikud keskused. Piirkonnas on kaks rahvusparki (Kalkalpen ja Gesäuse) ning loodus- ja geopark Steirische Eisenwurzen. Ajalooliselt rauakaevandusega seotud piirkonna turismis rõhutatakse "Eisenstrasse" (raudtee) ja mägimajade traditsioone, mis on alates 2018. aastast tunnustatud UNESCO kultuuripärandiks. Väljakutsete hulka kuuluvad väljaränne mägipiirkondadest, kaugete põllumajandusmaade mahajätmine ja üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Kliimamuutused mõjutavad piirkonda, pikendades kasvuperioodi, tekitades samas probleeme põllumajandust mõjutavate äärmuslike sündmuste sagenemise kaudu.
Krkonoše Mts. Rahvuspark, Tšehhi (CZE)
Tšehhi-Poola piiri ääres asuvad Rannamäed on isoleeritud mägisaar keset Kesk-Euroopa madalikke ja mägesid. Loodusseadused ja -protsessid koos inimese sajandite pikkuse maastiku majandusliku kasutamisega on loonud erakordselt mitmekesise keskkonna mosaiigi - Rannametsad (domineeriv ökosüsteem, eriti kuusikud), niidud ja märgalad mäejalamil ja mäenõlvadel, looduslikud alpiniidud, alpiinsed rohumaad ja ainulaadne arktilis-alpiinse tundra ökosüsteem kõrgeimatel mäeharjadel. Suurte loodusväärtuste säilitamiseks kuulutati 1963. aastal välja Krkonoše rahvuspark. Krkonoše rahvuspargi ülesanne on lisaks pikaajaliste kaitse-eesmärkide täitmisele ka selle territooriumi kasutamine loodussõbralike turismitegevuste jaoks viisil, mis ei ole vastuolus rahvuspargi pikaajalise kaitsega.
Krkonoše mägede loodust ja maastikku on mõjutanud sajandite pikkune inimtegevus. Kunagi oli see mägipõllunduse keskus, kuid 19. sajandi keskpaigas toimunud karjakasvatuse vähenemine tõi kaasa mägimajade muutmise puhkemajadeks. Üle 1000 m kõrgusel asuvad üksikud mägimajad ja lodžad, samas kui elamud koonduvad mäekuurortidesse ja on hajutatud mäenõlvadele. Tänapäeval on Krkonoše mäed populaarne suve- ja taliturismi piirkond. Tänu oma asukohale, hõlpsale ligipääsetavusele ja heale turismiinfrastruktuurile kuulub see maailma viie enim külastatava rahvuspargi hulka. Vaatamata rahvuspargi staatusele on vaja piirkonna eest hoolitseda. Haldamine ja hoolduse intensiivsus on Krkonoše mäestiku eri osades erinev, võttes arvesse määratud kaitsevööndeid.
Saaremaa maakond, Eesti (EST)
Saaremaa maakond, üks Eesti 15 maakonnast, hõlmab 293 832 hektarit, sealhulgas Saaremaa (2673 km²) ja väiksemad saared nagu Muhu, Ruhnu, Abruka ja Vilsandi. Aastal 2022 elas seal 31 292 inimest, 2,4% Eesti elanikkonnast. Lääne-Eesti saared on madalad tasandikud, mille aluskivimiks on lubjakivi, kus on erilised elupaigad nagu alvarid ja puisniidud. Traditsioonilised majandamisviisid vähenesid, mis viis elupaikade võsastumiseni, mida nüüdseks püütakse taastada. Piirkonnas on kaitsealad ja kõrge loodusväärtus, ökoloogilise põllumajanduse osakaal on Eestis kõige suurem. Praegu kaalutakse UNESCO biosfääri kaitseala loomist.
Oma ainulaadse looduse tõttu on piirkonnas rõhuasetus jätkusuutlikul majandustegevusel, eelkõige ökoloogilisel põllumajandusel ja turismil, et säilitada loodusväärtusi ja toetada kohalikku sissetulekut.
Schorfheide-Chorin Biosphere Reserve, Germany (GER)
Schorfheide-Chorini biosfääri kaitseala, mis on Saksamaa üks suurimaid kaitsealasid (1291 km²), nimetati 1990. aastal UNESCO biosfääri kaitsealaks. Uckermarki põhjaosa on valdavalt põllumaa, kus on palju järvi, samas kui edelaosa iseloomustavad liivased mullad ja metsamaastikud. Üks kolmandik biosfääri kaitseala metsaaladest on kaetud looduslähedaste pöögisegametsadega, mida sageli läbivad sood ja avatud maastikuelemendid.
Piirkonnas valitseb üleminekukliima parasvöötme ja subkontinentaalse kliima vahel, aasta keskmine temperatuur on 8-9 °C ja aastane sademete hulk 480 mm - 580 mm, mis teeb sellest ühe Saksamaa kõige kuivema piirkonna. Looduskaitsealased jõupingutused on takistanud olulisi taimestiku muutusi ja soodustanud suurte imetajate, eelkõige huntide arvukuse suurenemist. Märgalad ja veekogud mängivad olulist rolli ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ning on elupaigaks mitmesugustele taime- ja loomaliikidele ning oluliseks looduslikuks süsiniku neeldajaks. Kaitseala metsad, märgalad ja veekogud, mis on tuntud kui linnuparadiis, meelitavad ligi nii kohalikke kui ka rändlinde, muutes selle rändlindude jaoks oluliseks peatuspaigaks.
Białowieża mets, Poola (POL)
Bialowieza mets, mis asub Poola ja Valgevene piiril, on ainulaadne metsakompleks, mis hõlmab 1250 km² (580 km² Poolas). See on viimane omataoline mets Euroopa madalatel aladel, millel on ulatuslikud vanad metsad ja mitmekesised ökosüsteemid. See on 1979. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Kesk-Euroopa segametsade maismaaökoregioon.
Metsas on olemas täielik toiduvõrgustik koos suurte imetajate ja lihasööjate populatsioonidega. Erinevad tegurid, sealhulgas kaitsealad, demograafilised väljakutsed, majandusareng, piirangutega kaitsealad, turismi areng ja pinnase kvaliteet, mõjutavad tulevast maakasutust. Sidusrühmadel, nagu metsavõimud, rahvuspargiametid, kohalik ühiskond, kohalikud omavalitsused, elanikud, valitsusvälised organisatsioonid ja turistid, on erinevad huvid. Varasemad vahendid riiklikul ja piirkondlikul tasandil olid suunatud sotsiaal-keskkonnaküsimuste lahendamisele.
Castro Verde biosfääri kaitseala, Portugal (POR)
Castro Verde biosfääri kaitseala, mis hõlmab 567,2 km² Lõuna-Portugali sisemaal, on ruumilis-ajaline maastikumosaiik, mis on suurepäraselt kohandatud territooriumi ökoloogilise koosseisu ja seal toimuva inimtegevusega Põllumajandus ja loomakasvatus on piirkonna kultuuriliste ja keskkonnaomaduste jaoks eluliselt olulised, kuna seal on suured teraviljakultuurid ja rohumaad, mida tuntakse teraviljapiirkondade steppidena. See põllumajanduse ökosüsteem, mille juured ulatuvad aastatuhandeid kestnud inimese ja looduse vahelisse suhtesse, on ökoloogiliste probleemide ja majanduslike tegurite tõttu ohustatud. Selles piirkonnas on ka kaevandustööstus, eelkõige Neves-Corvo kaevandus, mis annab tööd ja elavdab kohalikku majandust.
Hoolimata haavatavusest on teraviljapiirkondade steppide bioloogiline mitmekesisus rikkalik, kus elavad sellised ohustatud steppilinnud nagu suur- ja väiketutt ning väike-tilder. Juhtumiuuring keskendub põllumajanduse keskkonnameetmete mõju mõistmisele põllumajandustootmisele ja bioloogilisele mitmekesisusele kaitsealal. Ajalooliste andmete, sealhulgas Portugali esimese tsoonikava 30 aasta jooksul tehtud analüüs hõlmab geoandmebaasi koostamist kaugseirepiltide, maakatte kaartide ja põllupargi andmete põhjal. Uuringu eesmärk on hinnata varasemaid, praeguseid ja tulevasi ökosüsteemi teenuseid ja bioloogilist mitmekesisust erinevate maakasutus-, majandamis- ja kliimamuutuste stsenaariumide korral. Osalusmeetoditega määratakse kindlaks tulevikuprognoosid, inimtekkelised ohud ja inimese ja eluslooduse vastastikune mõju, mis aitab kaasa teadlikkuse tõstmise meetmetele.
Braila Islands, Romania (ROM)
Brăila saared asuvad Kagu-Rumeenias, Doonau peaharude vahel. Uurimisala hõlmab umbes 97 000 hektarit ja hõlmab kahte erinevat piirkonda: valdavalt põllumajanduslik ala, Suur Brăila saar (üle 71 000 hektari) ja märgalade kaitseala, Balta Mică a Brăilei looduspark (24 100 hektarit).
Suurel Brăila saarel toimusid kommunistlikul perioodil märkimisväärsed muutused maakasutuses/kattealal, mille käigus muudeti märgalad põllumajandusmaaks. Praegu moodustavad põllumaad üle 72% kogupindalast, kusjuures siin asub Euroopa suurim põllumajandusettevõte (üle 56 000 ha). Saare pindala jaguneb kahe kommuuni vahel, kus elab umbes 3500 elanikku (2023). Peamine majandustegevus on põllumajandus, kus domineerivad teraviljad.
Balta Mică a Brăilei looduspark on rahvusvahelise tähtsusega märgala, mis on kantud RAMSARi nimekirja (alates 2001. aasta juunist) ja Natura 2000 ala alates 2008. aastast, mille maastikul domineerivad vee- (järved, siseveekogud, veekogud) ja metsaökosüsteemid. Peamised tegevused on turism, laevandus, puhke- ja spordialad, kalapüük ja karjakasvatus. Balta Mică a Brăilei looduspargi kogupindalast üle 90% on riigi omandis, ülejäänud osa on eraomandis.
LTSER Trnava, Slovakia (SK)
LTSER Trnava asub Slovakkia edelaosas, hõlmates ühte linna (Trnava) ja 22 valda 364 km² suurusel alal. Trnava on maakonna halduskeskus ning elanikkonna, kaubanduse ja tööstuse keskus. LTSERi piirkonda iseloomustab intensiivne tööstus- ja põllumajandustegevus, mis põhjustab konkreetseid keskkonnaprobleeme, nagu keskkonna suur saastatuse tase ja põllumajandusmaad mõjutavad degradeerumisprotsessid.
Üks märkimisväärne keskkonnaprobleem on kõige viljakamate muldade kasutamine tööstusparkide ehitamiseks, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu piirkonna ökoloogilisele stabiilsusele. Piirkonna ökoloogiline stabiilsus on madal, mis rõhutab vajadust säästvate tavade ja keskkonnajuhtimise järele.
Europe-LAND järgib metoodilist lähenemisviisi, mis võimaldab siduda riikliku tasandi analüüsid konkreetsete kohalike näidetega. Konsortsium töötab osalusel põhineva lähenemisviisi abil välja ökoloogilistel, klimaatilistel, sotsiaalsetel, majanduslikel, tehnilistel ja poliitilistel aspektidel põhineva tervikliku hindamisraamistiku, mille eesmärk on võimaldada asjakohast maakasutuse planeerimist ja strateegiat seoses kliimamuutuste ja keskkonnapoliitikaga.
Me jagame oma töö allpool esitatud tööpakettideks:
- WP 1: Projekti koordineerimine, juhtimine, haldamine (juht: Hamburgi rakenduskõrgkool)
- WP 2: Põllumajanduslike maakasutuskäitumise ja selle ajendite väljaselgitamine Euroopas (juht: Kopenhaageni Ülikool).
- WP 3: Teadlikkus kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse otsuste taga (juht: Rumeenia Akadeemia geograafia instituut).
- WP 4: Pikaajaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tulevaste eeldatavate maakasutus- ja maakatteviiside kaardistamine (juht: Läti Ülikool).
- WP 5: Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise jõupingutuste toetamine ning bioloogilise mitmekesisuse poliitika kujundamine (juht: Slovakkia Põllumajandusülikool Nitras).
- WP 6: EUROPE-LAND tööriistakomplekt: Tulevase maakasutuse dünaamika uurimine (juht: Thessaloniki Aristotelese Ülikool).
- WP 7: Teave, teabevahetus, suurendamine ja suutlikkuse suurendamine (juht: Hamburgi rakenduskõrgkool).
Europe-LAND has identified groups of stakeholders crucial to ensure the proper implementation, dissemination and potential of project results into policy and practice, towards a more sustainable European land use. The project has identified five specific stakeholder groups most relevant to the envisioned activities.
Researchers and Academics
The engagement of experts from research and academia in various fields (sustainability, land-use, land
management, land cover change, modeling, telecoupling, mapping, social sciences, etc.) is crucial to
broadening the knowledge base on project-relevant fields both within the project consortium to fill
potential expertise gaps, as well as beyond the project by sharing project results.
Planners
Stakeholders from the industry are involved during the scope of the project in several ways. For one, they are direct subject of the research into land-use behaviour and drivers behind land-use decisions, and are involved in focus groups, interviews, surveys and events within the living lab framework. They are also a main target group for dissemination and capacity building. As such, they are a valuable stakeholder group as they both deliver valuable input to the project research and are also able to directly implement and test project outcomes and recommendations.
Policymakers
Stakeholders from policy and government are relevant to the project, as they are actively engaged with and design the legal frameworks in which land-use decisions are made on a local, regional, national and international level. Connecting with this group of stakeholders allows the project to identify existing policies and upcoming developments, as well as policy and decision-making knowledge needs and potential hurdles to transferring EU legislation onto smaller scales. Engaging local authorities, especially in the regions of the eight project case studies, is beneficial in terms of participatory co-creation of knowledge and may particularly help to facilitate knowledge sharing on new land use and land management knowledge as well as formulate recommendations addressing also local needs and constraints.
Land Users
Community-based and societal stakeholders may support the implementation of project outputs and policy into everyday practice and raise awareness on sustainability issues such as climate change and biodiversity loss in relation to land-use. Media coverage is an important part of project promotion as it increases the local, regional and national reach, potentially informing further stakeholders about the project, who in turn might reach out to engage with the project.
Other EU projects
Other EU projects on related land-use and land cover topics are important for the Europe-LAND project to engage with, as this offers opportunities for mutually beneficial collaboration on events, outreach actions and scientific exchange and collaborations.
Interested in staying in touch? Join our stakeholder pool!
Located in Hamburg, Germany, HAW Hamburg serves as the Project Coordination team for Europe-LAND.
Thessaloniki Aristotelese Ülikool
Thessaloniki, Greece
Estonian University of Life Sciences
Tartu, Estonia
Riga, Latvia
Slovaki Põllumajandusülikool Nitras
Nitra, Slovakia
Institute of Social Ecology, BOKU University
Vienna, Austria
In addition to our 12 partner universities, two universities are involved in Europe-LAND as associated partners: Turu rakenduskõrgkool, Finland and Vilniuse Ülikool, Lithuania.
MOSAIC is an EU funded project working to understand and influence how land across Europe is managed.
PLUS Change is funded by the Horizon Europe program and aims to develop strategies and decision-making processes for land use that effectively address challenges related to climate change, biodiversity, and human well-being.